Süstlahirm

Enamikel inimestel on mingisugune vastumeelsus süstalde suhtes. Süstlahirmu kogevad nii lapsed kui täiskasvanud. Paljudel juhtudel on lisaks lapsele peres veel keegi, kes ei tunne ennast
mugavalt süstlaga kokkupuutudes. Kindlat rolli süstlahirmu kujunemisel mängib eelnev halb
kogemus, olgu see siis enda või kellegi teise oma.

Lapse vägisi kinnihoidmine häirib väga suurel määral tema peamisi emotsionaalseid vajadusi –
vajadus piire tõmmata ja vajadus turvalisuse ning armastuse järgi. Laps õpib, et kellelgi teisel on
tema keha üle kontroll, tema „ei“ pole arvestatav. Laps on igati valmis põgenema, ega pole võimeline mõistuspäraselt arutlema. Lapsele pole mõtet öelda, et see ei ole ju valus, või et see saab varsti mööda. Laps õpib sel moel, et ta ei saa oma ema või isa usaldada.

Järkjärguline harjutamine

Kinnihoidmisest tulemuslikum ja mõjusam lähenemine oleks last vähehaaval, järk-järgult ja
järjekindlalt tutvustada selle protseduuriga. Lapsevanem võiks eelnevalt lapsele ülevaate anda süstlaga seotud protseduurist. Lapse jaoks võib olla oluline, et talle selgitatakse rahulikult, lihtsalt, kuid põhjalikumalt, miks see vereproov on vajalik, mida arst siis teada saab. Kasu võib olla sellest, kui leida mõni sobiv vajalikku protseduuri kajastav video, seda vaadates harjutada koos lapsega lõdvestumist, aeglast ja pisut sügavamat kõhuhingamist, ehk et sel moel õpetatakse kehale, et süstlaga tehtud protseduurid on ohutud. Sama võib teha ka ühekordse süstlaga. Alguses võib lapse hirm olla nii suur, et süstal peab olema teises toas, aga tasahilju harjutades jõutakse lõpuks süstla käeshoidmiseni.

Lõdvestumine ja valikud

Võib käia harjutamas ka seal, kus vastavat protseduuri tehakse, jälgides enda lõdvestumist hoonesse sisenemisel ja ukse taga istumisel (eesmärk olekski ainult vastavas hoones viibimine ja lõdvestumine). Lisaks võib olla vajalik harjutada lõdvestumist meditsiinitöötajat nähes. Saab ka uurida, kas on võimalik enne protseduuri lapse nahk tuimestada. Kui laps on õppinud piisavalt lõdvestuma ja valmis minema vereproovi andma, siis andke lapsele valida, kas ta tahab, et lapsevanem oleks ruumis kaasas või ootaks ukse taga. Kui lapsel on rohkem informatsiooni ja tal on võimalik midagi valida seoses ees ootava protseduuriga, siis on tal ka kontrollitunne. Laps saab vanemaga kokkuleppida sedagi, et vanem aitab tema tähelepanu protseduuri ajal mujal hoida. Kärarikkad videod võivad olla üsna heaks tähelepanu hõivamise vahenditeks nii enne protseduuri kui sel ajal.

Delia Randmäe

Kommentaar ilmus ajakirja “Pere ja Kodu” veebiväljaandes 26. septembril 2023