Lastel võib olenemata vanusest esineda perioode, mil nad eelistavad üht vanemat teisele, seda eriti siis, kui üks vanem töötab kodust eemal ja teine vanem on lapsega kodus. Lapse eelistus on ootuspärane, kui tal on eelistatud vanemaga palju korduvaid toredaid elamusi ja väga head suhtlust. Kui pikalt ühe vanema eelistamine võib kesta, sõltub lapsest. See võib kesta mõnest päevast mõne aastani.
Aksepteerimine ja respekteerimine
Vanemal, keda laps ei eelista, on oluline aksepteerida ja respekteerida olukorda, märgata oma tundeid mitte ainult seoses lapse valikuga, vaid ka enda üldist emotsionaalset seisundit. Oluline on küsida endalt, mida lapse käitumine minu jaoks tähendab? Kas see, mida ma järeldan, on tegelikult tõsi? Millise ootusega ma lapsele lähenen ja temaga suhtlen? Kas minu tõlgendus lapse käitumisest võib olla mõjutatud mingite minu uskumuste või varasemate kogemuste poolt? Ühe vanema kibeduse ja pettumuse korral võib laps hakata veelgi rohkem teist vanemat eelistama.
Kui laps nõuab, et kindel vanem teda magama paneb või temaga koos midagi muud teeb, siis ema või isa eelistamine võib olla ka lapse viis näidata oma iseseisvust, laps õpib otsustamist ja piiride seadmist. Kui on kindel, et lapse ja vanema vahel ei toimu midagi toksilist, siis võib lapse tõrjuvat käitumist vaadelda ka nii, et laps tunneb ennast turvaliselt ja on kindel tõrjutava vanema tingimusteta armastuses. Vanema küljes rippuv ja igasugust tähelepanu taotlev laps on märk võimalikust ebakindlusest, hülgamishirmust.
Lapse käitumisest ei maksa hinnangut otsida
Kuigi see võib olla valus kogeda, kui laps tõrjub ja eelistab teist vanemat, siis on vajalik seda mitte võtta isiklikult. Eriti valus võib see olla vanemale, kes hoolitseb lapse eest põhilise osa ajast. Lapse käitumine ei tähenda, et kogu lapsega tehtud töö ja vaev on asjata olnud. Endalt tasub küsida, mille järgi ma tean, et vaatamata lapse tõrjuvale käitumisele olen ma olnud hea lapsevanem. Lapse käitumisest ei maksa hinnangut otsida, kasulik on arutada teemat oma partneriga ja vajadusel ka spetsialistiga. Arutage partneriga läbi, mida kumbki vanem teeb teisiti. Kasvatuslikes küsimustes peaksid vanemad tegutsema ühtemoodi. Vanematel peaks olema lapse rutiinsetes tegevustes võrdne osa, ning loomulikult on oluline veeta lapsega kahekesi aega. Lisaks on oluline igal juhul jääda kokku lepitud reeglite juurde vaatamata sellele, kuidas laps ka ei käitu.
Delia Randmäe
Kommentaar on avaldatud ajakirja “Pere ja Kodu” veebiväljaandes novembris 2023