On olemas palju uuringuid, mis toetavad mõtet, et laste koolipäev peaks algama tavapärasest hilisemal ajal, sest lapsed ja noored kannatavad kroonilise unevaeguse all. Näiteks leiti Norra Rahvatervise Instituudi ja Bergeni Ülikooli poolt 2013. aastal avaldatud uuringus, et noored vanuses 16-19 magavad nädala sees keskmiselt vaid 6,5 tundi, kuid vajavad 8,5 tundi und. 8-10 tundi ongi soovituslik uneaeg noorukitele. Lapsed vanuses 6-13 vajavad und 9-11 tundi.
Laps, kes pole saanud ennast korralikult väljapuhata, satub suurema tõenäosusega kiusamise ja kaklustega seotud olukordadesse. Laste halb unekvaliteet on seotud ka alkoholi, suitsu ning narkootikumide tarvitamisega. Ja muidugi tõstab magamatus vigastuste riski treeningute ajal. Unevaeguse all kannatavatel lastel esineb rohkem tähelepanu- ja keskendumisraskusi, depressiooni sümptomeid ning suitsidaalseid mõtteid.
Hilisemast kooliaja algusest ei pruugi kasu olla
8-, 10- ja 12-aastaste Eesti laste seas 2018. aastal läbi viidud uuringust selgus, et eluga rahulolu oli suurem just vähemalt 9 tundi magavate laste hulgas. Uuringust selgus ka, et vähemalt 8 tundi magavad lapsed veetsid rohkem aega koos oma perega ning kogesid pereliikmete poolt hoolimist ja abi murede lahendamise korral. Seega pere- ja kooliprobleemidega lapse ja noore jaoks ei pruugi hilisem koolialgus märkimisväärselt unekvaliteeti ja -kvantiteeti tõsta, kuna lapse ärevuse tase või tegevused (n nutiseadmed) teevad uinumise raskeks.
Erinevad teadusuuringud on jõudnud järeldusele, et hilisem kooliaja algus tõstab laste võimekust õigeks ajaks kooli jõuda ning on seotud parema tähelepanu, keskendumise ja paremte hinnetega. Kasu võib olla isegi pooletunnisest hilisemast koolipäeva algusest. Ameerika Unemeditsiini Akadeemia avaldas 2017. aastal, et koolipäev ei peaks algama varem kui 8.30, et tagada õpilaste õigeaegne ja ohutu koolijõudmine, nende ärksus ning valmisolek õppimiseks.
Oluline on siiski meeles pidada, et hilisem koolipäeva algus tähendab ka hilisemat koolipäeva lõppu ning lapsed ja noorukid on õhtule läheneval ajal samuti väsinud. Kindlasti on lapsi, kes ei suuda peale kella kolme algavates tundides enam nii ärksad olla, kui hommikupoolsetes tundides. Lisaks tekib küsimus koolipäevale järgnevate trenni ning huviringide algusajaga. Kahtlemata on ka neid noori, kes käivad kooli kõrvalt tööl. Seega ka järgmiseks päevaks õppimine lükkub edasi. Samuti veedavad paljud lapsed ja noored enne magamaminekut väga palju aega nutiseadmetes, mis omakorda avaldavad negatiivset mõju une kvantiteedile, kvaliteedile ning tervisele üldiselt. Vanemad ei tea pahatihti, mis kell nende võsuke tegelikult magama läheb. Nii et saab ohutult järeldada, et koolipäeva hilisemast algusest võib kasu olla vaid siis, kui lapse/nooruki uinumine ei nihku hilisemaks ning tal on hea tugivõrgustik.
Unerütmid ja vajadused on erinevad
Laste, teismeliste ja täiskasvanute unerütmid- ja vajadused on erinevad mitte ainult vanuse, vaid ka individuaalsete eripärade tõttu. Väikeste laste unevajadus on kindlasti suurem kui täiskasvanutel. Teismelistele on sellele vanuserühmale iseloomuliku tsirkadiaanrütmi tõttu omane pigem uinuda hiljem ja ärgata hiljem. Täiskasvanute hulgast võib leida nii öökulle kui varajasi linde. Uuringud näitavad, et vanus ja sotsiaalsed kohustused, näiteks lastele ja noorukitele kool ning täiskasvanutele töö iseloom, ning meeleolu on seotud une ja ärkveloleku mustriga. Igal juhul on selge, et olenemata vanusest ja une-ärkveloleku rütmist mõjutab unevaegus igas vanuses inimesi, avaldades toimet tähelepanu- ja keskendumisvõimele, meeleolu ja näiteks ka toitumisega seotud valikutele. Laste puhul võib päevasele funktsioneerimisele mõjuda isegi väike varieerumine uneajas.
Kuidas sälitada rahulikku närvi
Erinevad tööle, kooli või lasteaeda mineku kellaajad võivad probleemiks kujuneda eelkõige siis, kui lapsed on väikesed ja ühistranspordi kasutamine on probleemne. Näiteks peab ema varem tööle minema. Lapsevanem ajab küll lapse õigel ajal üles, kuid väike põnn uinub peale ema lahkumist uuesti. Ja kui lisaks sellele käivad bussid selles piirkonnas iga tunni tagant ja laps peab veel kaks korda ümber istuma, ei jäägi vanematel muud üle kui laps viia kooli ikkagi varasemaks ajaks, vaatamata sellele, et tunnid pole alanud. Kui sääraseid ekstreemsusi peres pole, siis sõltub palju sellest, kui lähedased on suhted pereliikmete vahel ja milline on lapse vanus, enesehinnang ning kogemus iseseisvuse või hülgamise-teemaga. Samuti vanema enda hommikusest meeleolust, sest pidagem meeles, et lapsed peegeldavad täiskasvanute tundeid.
Esimene reegel lapsevanemale on kõige pealt jälgida, et laps läheks õigel ajal magama. Ma kuulen lastelt väga tihti, et nad on tegelikult südaööni või kauem üleval ja ema/isa ammu magavad. Kui hommik käes, siis on teine reegel alati jääda oma tunnetest ja reaktsioonidest teadlikuks, ehk hoida oma tähelepanu käesolevas hetkes ning mitte laskuda pahura lapse mõttetasandile, et koos temaga jalgu trampida.
Lapsed vajavad kindlat rutiini
Lapsed vajavad kindlat rutiini, sest see annab neile turvatunde, eriti kui nad on unised, ega pane tähele. Unine laps vajab tavaliselt ka hoomamisaega. Iga lapsevanem ise tunneb oma last – kas on vaja teda järk-järgult äratada või aitab hoopis see, kui vanem äratab lapse kallistusega ja jälgib seal samas, et laps saaks üles ärgatud ja vannituppa külma veega nägu pesema.
Kui väike laps peab üksi kooli minema, siis on mõistlik temaga koos teekond läbiarutada. Tähtis on muidugi ka jälgida, et ei tekiks olukorda, kus laps rahustab murelikku lapsevanemat. Iga pere hommik oleks mõistlik kujundada kõigiga läbiarutades, vastavalt pereliikmete eripärasid arvestades ja neid omavahel kompromisside kaudu ühtlustades ning rahulikku meelt säilitades 😊. Tasub ju ka lapselt endalt küsida, mida ta hommikuti hea päeva alguseks kõige enam vajab. Rahumeelse hommiku võtmesõnadeks on kindlasti lähedus, hoolimine, lugupidamine ja kohalolu hetkes.
Delia Randmäe
Kommentaar avaldati ajakirjas “Pere ja Kodu”. Artiklit saad lugeda siit