Kujutletav kaaslane on lapse loodud sõber, kellega laps suhtleb regulaarselt ja kellest laps räägib. Lapse fantaasiates võivad sellised sõbrad lennata, elada teistel planeetidel, olla nähtamatud või siis ükskõik millises vormis alates superkangelasest kuni pehme mänguasjani välja.
Enamik väikeseid lapsi kujutlevad mängides ette suhtlemist nukkudega, mänguloomadega ja muude mänguasjadega, kuid on lapsi, kes lähevad oma kujutlemises kaugemale. Uuringute kohaselt on 7. eluaastaks umbes 65% lastest omanud erinevates aregnustaadiumites nähtamatut kaaslast. Lapsed võivad väga üksikasjalikult kirjeldada oma fantaasiakaaslase välimust ja käitumist ning pidada teda oma perekonna osaks.
Kas lapsevanem peaks muretsema?
Üldiselt ei tohiks kujutletav sõber vanemaid muretsema panna, sest kuigi see ei esine kõigil lastel, loetakse fantaasiasõbra tekkmist lapse arengu üheks osaks. Küll aga pole üheselt selge, mis paneb lapse sellist kujutlust looma. See võib olla märk sotsiaalse intelligentsuse arengust. Näiteks kujutletava kaaslasega suhtlemiseks on vajalik mõista teiste inimeste soove ja aru saada sellest, et teistel inimestel on teistsugused uskumised ja käitumised kui kujutlejal endal. Üldiselt tundubki, et lapse suhe oma kujutletava sõbraga imiteerib suhteid teiste lastega – on nii head läbisaamist kui tülisid. Ühe uuringu järgi võib kujutletava sõbra olemasolu täita lapse vajadust sõpruse järgi. Ka peale traumeerivat sündmust võib laps endale luua kujutletava sõbra, kes aitab toime tulla hirmuga. Siiski on olemas juhtumeid, mil kujutletav sõber ilmnes peale tsüsti tekkimist lapse ajus.
Lapsed kujutlevad küll elavalt ette oma kaaslasi, kuid on tegelikult peaaegu alati teadlikud sellest, et tegemist pole päriselt olemas oleva sõbraga. Üldiselt ollakse seisukohal, et fantaasiasõpra omav laps ei ole häiritud laps, kuigi kujutletav tegelane võib lapsele olla raskel ajal toeks. Uuringud on leidnud, et kujutletava sõbraga lastel on veidi suurem sõnavara, nad on vähem häbelikud ja mõistavad paremini teiste inimeste seisukohti.
Kuidas lapsevanem võiks käituda?
Kui lapsevanem saab oma lapse kujutletavast sõbrast teadlikuks, siis on mõistlik rahulikult sõbra kohta pärida. Lapsevanem võib saada info lapse huvide, soovide ja hirmude kohta. Kui kujutletava sõbra käitumine muutub häirivaks, siis on sobiv kehtestada reeglid. Vahel lapsed ajavad oma pahandused kujutletava sõbra kaela – sel juhul peaks lapsele teada andma, et pole vahet, kes selle piima ümber ajas, laps peab selle ära koristama. Või kui kujutletav sõber istub tugitoolis, siis tuleb sellel sõbral mujale istuda. Kui vanem tahab, võib ta lapsega ka kaasa mängida.
Soovitav on jälgida, mil määral laps siis saab aru tegelikkusest ja mängust ning kui häiritud on laps, kui teda oma maailmast välja tiritakse. Kui lapsevanemale tundub, et lapse suhe oma kujutlusega on ebaharilik või destruktiivne, siis on vajalik pöörduda spetsialisti poole.
Delia Randmäe
Kommentaar avaldati kärbitud kujul ajakirjas “Pere ja Kodu”