Psühholoogilise nõustamise ja kunstiteraapia teenust osutab Delia Randmäe. Logopeedilise nõustamise ja eripedagoogilise nõustamise teenust osutab Diana Pabbo.
Delia Randmäe (psühholoog, kunstiterapeut)
Olen õppinud psühholoogiat Tartu Ülikoolis ning kunstiteraapiat (loovteraapia) Tallinna Ülikoolis. Lisaks olen läbinud sissejuhatavad kursused kognitiivkäitumuslikku teraapiasse ja gestaltteraapiasse ning lõpetanud grupijuhendamise kursuse. Olen läbinud ka lühemaid koolitusi järgmistel teemadel: lahenduskeskne lühiteraapia, liivakasti kasutamine teraapias, mängupsühholoogia, lein ja leinanõustamine, autismispektrihäired: sekkumisviisid lasteaias ja koolis, jms.
Minu kõige noorem on olnud 2,5 aastane vaimse mahajäämusega ning kõige vanem 64 aastane depressiooni sümptomitega klient. Lastega töötamisele olen keskendunud alates 2015. aastast, kui asusin tööle Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskusesse ning hiljem jätkasin laste ja täiskasvanutega töötamist teistes rehabilitatsiooniteenust pakkuvates asutustes. Lisaks olen töötanud Ohvriabi poolt saadetud klientidega. Psühholoogi ja loovterapeudina olen tegelenud kõige enam aktiivsus-, tähelepanuhäirega laste, autismispektrihäirega laste ja käitumisprobleemide ning meeleoluhäirega lastega.
Olen juhendanud käitumisprobleemidega laste lähedaste tugigrupi kohtumisi ja viinud läbi õpetajatele mõeldud koolitusi laste käitumis- ja emotsionaalsete raskuste teemal, puudutades sealjuures ka lapsevanema või lastega töötavate spetsialistide enda vaimse tervise hoidmise vajalikkust.
Olen võtnud oma südameasjaks tegeleda eelkõige lastega, sest ühiskond vajab vaimselt terveid täiskasvanuid, kes tunneksid austust elu ja üksteise vaimse ning füüsilise puutumatuse suhtest. Ühiskond vajab noori, kes ei üritaks lahendada probleeme samalt vanalt mõtlemise tasandilt, mis on inimkonna probleemideni viinud, vaid leiaksid tee lahenduseni läbi armastuse, hoolimise, väärtustamise ja tänu ning oskaksid näha kaugemale, kui pelgalt see, mida vaid silmaga võib näha.
Mis mind inspireerib ja motiveerib? Lühike vastus oleks loovtegevus. Mulle meeldib kirjutada lugusid. Olen avaldanud lastele koos vanematega lugemiseks mõeldud muinasjutu („Maailmapäästmise muinasjutt“), mis käsitleb muuhulgas ka oma emotsioonidega toimetulemist. Mulle meeldib joonistada, nii et kõne all olnud muinasjutt sai minu poolt ka illustreeritud. Peale arvutigraafika e-kursuste läbimist sain omale uue hobi, milleks on arvutigraafika abil joonistamine ja kujundamine. Väärtuseks elurännakutel pean mõnusat huumorit, mis on minu jaoks teravate tormilainete rahustajaks. Ooo ja muidugi pean mainima, et naudin vaikuse kuulamist ning parim hetk on minu jaoks siin ja praegu.
Diana Pabbo (eripedagoog ja rehabilitatsioonimeeskonna logopeed)
Olen omandanud bakalaureuse ja magistrikraadi Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonnas, kus omandasin logopeedia ja eripedagoogika alaseid teadmisi ning oskusi. Lisaks läbin igaaastaselt eripedagoogika ja logopeedia alaseid koolitusi, et hoida end kursis kaasaegsete töövõtete ja meetoditega. Mul on koolitaja kutse, tase 5 ja eripedagoogi kutse, tase 7.
Eripedagoogina asusin tööle Pärnu Tammsaare lasteaeda 2008. aasta. Töötasin 13 aastat tasandusrühmas, kus käivad eelkõige kõnepuudega lapsed, kes vajavad logopeedilist abi. Täiskasvanutega olen kokku puutunud peamiselt rehabilitatsioonisüsteemis ning Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis ja Pärnu Toimetulekukoolis töötades.
Oma teadmisi kõne- ja psühholoogiliste protsesside arendamisest olen jaganud mitmetes töötubades ja seminaridel. Nõustan kõnepuudega või haridusliku erivajadusega inimestega tegelevaid lähikondlasi. Vanemaga suheldes pean silmas, et avatud ja usalduslik koostöösuhe vanematega eeldab lapse kohta selge informatsiooni andmist olles sealjuures empaatiline ning lähtudes eetilisuse põhimõtetest. Pereliikmete nõustamisel väärtustan lapsevanemat koostöös aktiivsete partneritena.
Oma töö käigus olen loonud logopeedilist õppevara. Arvestades, et mõtlemistase püsib arengulise erivajadusega lastel küllaltki kaua kaemuslik-praktilisel tasemel, olen lähtunud õppevara loomisel sellest, et lapsel oleks võimalus esemetega reaalselt toimetada ja tegutseda.
Tööst vabal ajal kasvatan oma alaealist last, veedan palju aega looduses ning raamatutest uusi teadmisi või lõõgastavat puhkehetke otsides.