Vanemate jaoks on suur mure, kui laps või teismeline varastab. Igas vanuses laps võib kogeda
ahvatlust varastada. Väga väike laps võib suurest elevusest võtta midagi, mis tema tähelepanu
köidab, kuid seda ei maksa varguseks pidada. Umbes kolme kuni viie aastasele tavaarenguga
lapsele saab juba selgitada, et kellegi teise asja võtmine on vale. Kuigi vanemad lapsed ja
teismelised teavad, et see on vale, siis erinevatel põhjustel varastavad nad ikkagi. Näiteks võib
lapsel olla raskusi enese kontrollimisega. Teismeline võib varastamises näha võimalust olla
kellegagi võrdne, kellelegi tagasi teha, põnevust otsida, mässata, kuhugi kuuluda, iseseisvam
olla, oma nälga leevendada. Lapse vargusehimu taga võib olla trauma, või ka emotsionaalne
tühimik. Aastaid tagasi töötasin ühe 10 aastase poisiga, kelle vanemad olid suurel määral tööga
hõivatud. Ema leidis siiski võimaluse lapsega lähedussuhte taastamiseks ning koos sellega
taandus ka varastamine. Võib-olla üritas laps siin sümboolselt võtta midagi, mida ta tundis, et
talle ei anta, näiteks armastust ja tunnet, et ta on piisav.
Vesteldes lapsega teemal, miks varastamine on vale ja kuritegu, võib jutu sisse põimida
küsimusi, mis aitavad lapsel asetada ennast nende inimeste olukorda, kellelt varastatakse, kelle
laps varastab, mis juhtub vargaga jne. Samuti on oluline uurida, kuidas nooruk tunneb ennast ja
mida mõtleb enne varastamist ning sedagi, mis on vääriline käitumine.
Lisaks peaks lapsevanem aitama noorukil varastatud eset tagastada või tarvidusel aidata mõelda,
kuidas eseme eest maksta. Näiteks võib koos lapsega minna poe turvameeste juurde, kus laps
selgitab ja vabandab. Laps võib vajada julgustamist vabandust palumisel. Kindlasti on oluline
meeles pidada, et laps ei tohi ühelgi moel vargusest kasu saada. Samas on oluline varastamisest
rääkides vältida lapse sildistamist ja talle halva käitumise „ennustamist“ tulevikus. Kui laps on
eseme tagastanud või selle eest maksnud, siis ei peaks seda teemat enam üles võtma.
Laps, kes ei suuda varastamisest loobuda, vajab spetsialisti abi, kes aitab välja selgitada, mis
peitub sellise käitumise taga ja mil määral ulatuvad varguse põhjused koduse elukorralduse
juurde. Väike protsent vargustest võib olla seotud kleptomaania ehk vargustõvega. Sellisel juhul
ei suuda isik vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida tal pole vaja isiklikuks tarbeks ega
varalise kasu saamiseks.
Delia Randmäe
Kommentaar on avaldatud ajakirja “Pere ja Kodu” aprillikuu väljaandes (paberkandjal) arvatavasti muudetud kuju.
